Köök peaks olema perenaise nägu, kus kõik vajalik on käe-jala juures ja lihtsasti ligipääsetav. Kuna köögi pind on üsna piiratud, siis võiks olla iga detail läbi mõeldud ja praktiline, et ruum asjatult ei kaoks.

Olen oma töös disaininud mitmeid kööke ja nõustanud paljusid kliente, et leida nende köögile parim lahendus. Siinkohal toon välja mõned tähelepanekud, mida planeerimisel silmas pidada.

 

1. Ei ole piisavalt läbimõeldud

 Köögi planeerimine võiks alata võimalikult vara siis kui vesi, kanalisatsioon ja ventilatsioon veel paigas ei ole, sest siis on rohkem võimalusi mööbli ja tehnika paigutamiseks. Tänapäeval saab mõnedes uusarenduste korterites avaldada oma soovi nende paigutuste suhtes.

Sageli on juhtunud, et nõudepesumasina taha jäävad kanalisatsiooni- või veetorud. See paneb piirangud kogu köögi lahendusele. Pistikupesasid pole ka mõtet enne paika panna, kui on mõeldud, kuhu tuleb ahi, külmik, pliit jms. Vastasel juhul võivad pistikud jääda valesse kohta ning hakkavad köögis toimetamist segama.

Optimized-_DSC6867.jpg

Pistikupesad valamu taga pole just kõige mugavam lahendus. Nii võib juhtuda, kui elektripistikud pole köögiplaneeringuga kooskõlas.

DSK Furniture, www.dsk.ee

 

2. Käepidemete valik

Paljud kliendid eelistavad ilma käepidemeteta lahendust. Visuaalselt on see ilus aga mitte alati praktiline. Pole just väga mugav ajada sõrmi kuskile vahesse, et avada sahtleid ja kappe. Eriti ebamugav on teha seda külmikul ja nõudepesumasinal, sest uksed on vaakumiga.

Peidetud käepidemeid on kaks põhilist varianti: kas MDF ukse ülemisse serva freesitud või metall profiilkäepide, mis kinnitub karkassile. Kui siiski valida peidetud lahendus, siis soovitan metallprofiili, sest see on laiem ja tugevam.

Optimized-DSC_8283.jpg

MDF freesitud käepide, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

DSC_8560_large.jpg

 Metallprofiil käepide, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Tegelikult ei peaks pelgama kasutada ka eenduvaid käepidemeid, sest tänapäeval on need väga minimalistlikud ja stiilsed. Samuti on värvivalik väga lai. Viimase aja trend on liistak-käepidemed, mis kinnitatakse ukse ülaserva.

 

Edge käepide.jpg

Liistak-käepide EDGE, www.tähemööblifurnituur.ee

 

Pop lahendus on ka survenupu kasutamine. Sel juhul peaksid uksed olema näpujälje vabast materjalist, et uksele vajutades ei jääks plekke. Lisaks saab kappe avada elektriliselt aga selle mugavuse hinnaklass on kõrge.

 

Ülemiste kappide puhul võib uksed teha korpusest pisut pikemad või siis lõigatakse kapipõhi pisut tagasi, et tekkivast vahest saaks ust sõrmega avada.

DSC_4307_large.jpg

Näpuvahe kapiukse avamiseks, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

3. Liiga vähe tööpinda
 

Kui köögi tööpinda on vähe siis tasuks soetada väiksem tehnika.  Näiteks mõned nõudepesumasinad ja ahjud on juba 45-50 cm laiused. Samas võib need asendada üldse kombiahjuga (mikrolaine ja tava ahi koos), mis on 45 cm kõrge, kuid arvestama peab, et programmide valik on väiksem, kui kõrgemal ahjul.

Väiksemas köögis võiks ka kitsam valamu olla. Mahu poolest ei pea  muretsema, sest tänapäeva valamud on 20 cm sügavad. Lisaks aitab ruumi säästa kahe keedualaga pliidiplaat – mitut panni-potti sa ikka korraga tulel hoiad?

kahe keedualaga.jpg

Kahe keedualaga pliidiplaat, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Toidu valmistamiseks ja serveerimiseks saab lisapinda juurde, kui paigaldada köögisaar või abilaud. Lisaks saab nende alla tekitada mahukad panipaigad.

Optimized-DSC_8537-Edit.jpg

Köögisaar, kus lisaks tööpinnale saab ka istudes aega veeta, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

4. Nurgad on kasutamata

L-või U-tähe kujuliselt paiknevate köögimööbli nurgakapid jäävad tihtilugu pooltühjaks. Sinna tekivad ebamugavad pimenurgad, kuhu ei pääse hästi ligi. Kuna köögis on üldiselt iga sentimeeter arvel, siis võiks selle nurga otstarbekalt ära kasutada. Lahenduseks on erinevad nurgamehhanismid, mis aitavad asju paremini ära paigutada ja neid nurgast paremini kätte saada.

waco.jpg

Nurgamehhanism Waco, www.tähemööblifurnituur.ee

 

5. Ebaloogiline asetus
 

Põhiline toidu valmistamise koht on pliidi ja kraanikausi vahele jääv lõik. See ei tohiks olla liiga pikk ega ka mitte liiga lühike. Kui pliit jääb kraanikausist liiga kaugele siis võib see isegi ohtlik olla. Näiteks kui on vaja kiiresti kuum kartuli keeduvesi valada kraanikaussi.

Nõudepesumasin ja valamu võiksid asetseda kas kõrvuti või vahetus läheduses, et kraanikausist võetud määrdunud nõudega ei peaks jalutama teise köögi nurka.

Ruumipuudusest või teadmatusest paigutatakse valamu ja/või pliit kohe kõrge külmiku või ahjukapi kõrvale. Soovitav on jätta vaba ruumi minimaalselt 15-20 cm püstaku kõrvale. See on n-ö küünarnuki ruum. Ilma selleta on ebamugav valamu juures toimetada.

Ruumipuudus pliidi juures aga piirab suurte pottide ja pannide kasutamist kuna püstaku külg jääb pikkadele käepidemetele ette.

Optimized-DSC_6246.jpg

Valamu ja pliit püstakute ääres. Valamu juures natuke ruumi on aga pliidi juures tuleb püstak kohe vastu, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Lahenduseks on kitsad 15-20 cm laiused väljatõmmatavad cargod. Valamu juurde võib panna väljatõmmatava käterätihoidja. Pliidi kõrval on mõnus kasutada maitseaine ja õlide riiulitega cargokappi.

gargo.jpg

Väljatõmmatav gargo 150 mm,  www.tähemööblifurnituur.ee

 

6. Palju avatud pinda

Vanasti tehti madalad kapid ja lõpuks ikka kuhjusid pudrupakid jms hoopis kapi peale. Pigem teha siis ülemised kapid laeni. Nii jäävad kapid ühtsed ja lähevad seinaosaga kokku. Kõige kõrgemale ehk lae alumisele osale lähevad harva kasutust leidvad asjad ja igapäevased esemed madalamale.

Optimized-DSC_0142.jpg

Ülemised kapid on 1200 mm kõrged,  DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Kui kasutada lahtiseid riiuleid siis soovitan hoida seal minimaalselt vähe asju, et köök tunduks õhulisem (mõned kokaraamatud, dekoratiivnõud, väike lillepott) Arvestama peab, et kõik mis on nähtaval peab ka korras olema. Sama kehtib ka klaaskappide kohta, mille läbipaitsev või osaliselt tuhm klaas sisu paremini nähtavaks teeb.

Optimized-kadriorg (5).jpg

Lahtised riiulid üksikute dekoratiivesemetega. DSK Furniture, www.dsk.ee

 

7. Valesti valitud materjalid

Materjali valik on väga lai ja igalühel neist on omad plussid ja miinused. Tuleb läbi mõelda, mis on enda jaoks kõige olulisem. Kas pöörata rohkem tähelepanu disainile või praktilisele poolele?

Kõige soodsam köögiuste materjal on melamiinplaat, millel on suur mustrivalik. Peamiselt küll puidu immitatsiooniga, kuid üha enam lisandub juurde ühetoonilisi ja metallikmustreid. Tegemist on tugeva ja kergesti puhastatava materjaliga, kuid peab olema ettevaatlik nurkadega, et see liiga palju vett ei saa muidu võib kandiriba lahti tulla.

Hinnaklassilt teisel kohal on MDF. See on küll paljude võimalustega materjal, millesse saab freesida erinevaid profiile ja mustreid, kuid olemuselt on ta siiski pisut pehme.

_DSC9346-1_large.jpg

Ülemised uksed ja saare küljed melamiin, alumised MDF profiiluks,  DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Alternatiivina tasuks kaaluda kas akrüülplaati või MDF kõrgläiget, kuid soovitav on vältida tumedaid toone, sest materjal pole näpujälje vaba.

Täispuituksed on ilusad aga hinnaklassilt kõrged, seega tasuks kaaluda spoonuksi. Spoon on naturaalne puidu õhuke kiht. Kõige populaarsem on tammespoon.

Optimized-_DSC6882.jpg

Naturaalse tammespooniga raamuksed, DSK Furniture, www.dsk.ee

​​​​

Üks vastupidavaimaid materjale on laminaat. Tegemist on n-ö plastikuga, mida kasutakse köögi töötasapinnana. Uudne ja klientide seas väga populaarne on Arpa Fenix laminaat, mida tuntakse ka nanomaterjali all. Antud tehnoloogia võimaldab tekkinud kriimustused uuesti kokku sulatada. Lisaks on Arpa laminaat mõnusalt siidjas ja näpujäljevaba.

DSC_6193-2_large.jpg

Must Arpa Fenix laminaat, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Köögi tööpindadena kasutakse laminaati, kivi ja täispuitu. Puit on looduslik materjal ning mõnus hubane aga oma olemuselt pehme ja plekkidele vastuvõtlikum. Kui meeldib puidumuster siis soovitan kasutada puidutooni laminaati. Laminaat ongi kõige populaarsem materjal tööpinnana, kuna on soodne ja vastupidav. Viimasel ajal eelistatakse ka palju kivi. Valida on kvartsi, graniidi ja keraamika vahel. Viimane on neist kõige tugevam, kannatades kuni 600 kraadi kuuma. Kvarts ja graniit on poorsemad kivimid ja seega plekkidele natuke vastuvõtlikumad aga õigete vahendite kasutamisel ei tasu karta ka neid kasutada.

Optimized-DSC_5642.jpg

Keraamiline tööpind, DSK Furniture, www.dsk.ee

 

Kööki planeerides ei saa olla rutakas. Läbimõeldud köök säästab ruumi, on mugav kasutada ja õigesti valitud materjalid peavad kauem vastu.

Loodan, et väljatoodud nõuanded aitavad kaasa köögi kavandamises ja hoiavad ära nii mõnegi apsu, mis tekkida võivad.

Kui tekkis küsimusi või otsid abi sel teemal, siis võta minuga ühendust kadri@sisustusdisain.ee